Tallinna Linnuklubi

Muutuste aeg

Eet ja Aarne Tuule — Sat, 04 Sep 2010 11:33:32 +0000

Tekst: Eet Tuule, Aarne Tuule

September on alanud sügisese ilmega ning hilissuvised toimetused on ka linnuriigis lõppemas. Vahetult enne esimest sügistormi paistsid Tallinna ümbruse kultuurmaastikul rändlindudest arvukuse poolest kõige enam silma põldlõokesed, linavästrikud, hallrästad, talvikesed ja rohevindid. Eriti aga metsvindid, kelle suurimasse parve kuulus juba vähemalt 300 isendit. Kuldnokad ja suitsupääsukesed oli see-eest ootamatult vähesed. Puistutes olid liikvel tihaste ühissalgad ning okasmetsades ka pöialpoisid. Siin-seal häälitsesid mänsakud. Vahete-vahel õnnestus kuulda mõne punarinna ning salu- ja väike-lehelinnu kutsehüüdu või laulukatkendit. Osa värvulisi – nagu ööbikud, roo- ja ritsiklinnud, valdav enamus põõsalinde jt. – on meilt muidugi juba lahkunud.

Meri on maismaalindudele paratamatult takistuseks, mida uisapäisa ületama ei kiputa. Nii koondubki neid sinna hulganisti kokku, et siis piki rannikut soodsa tuulega edasi rännata. Kurvitsalistest on suurem osa praeguseks meie rannikualadelt küll edasi siirdunud, kuid paljud uued rändesündmused ootavad linnuhuvilisi seal veel ees. Nii näiteks õnnestus 29. augustil Paljassaarel ühte punajalg-pistriku paikset noorlindu vaadelda. Liigil toimub praegu Eestis küll invasioon, kuid teadaolevalt on pistrikke tänavu seni vaid Lõuna- või Lääne-Eestis kohatud.

Suitsupääsukesi jääb iga päevaga vähemaks. Foto: Aarne Tuule

Hilissuvine linnuelu

Eet ja Aarne Tuule — Sun, 08 Aug 2010 13:56:43 +0000

Tekst: Eet Tuule, Aarne Tuule

Südasuvi hakkab hiljukesi hilissuveks üle minema. Kestab aeg, mil paljudele näib, et linnuelu on otsekui välja surnud - metsad hääletud, veekogud peaaegu linnutühjad. Tegelikult pole meie sulelised kadunud kuhugi, ainult et tegutsetakse vaikselt ja peiduliselt. Laulmiseks suuremat põhjust ju enam pole, sest pesitsusperiood on sedapuhku seljataga. Mõned kogukad linnud ja teistkordsed pesitsejad võivad aga siiski ikka veel oma poegade hooldamisega ametis olla, ent neid on juba vähe. Lisaks leidub pesakondi, mis püsivad küll veel koos, kuid kõhumuredega saavad noored ise hakkama. Vaid teatud röövlinnupoegadel on jahivõtete omandamine veel käsil, kusjuures üksikutel seisab see alles ees.

Piiritaja poegadel seda muret pole, sest noored suudavad oma esimesest tiivalöögist alates peadpööritava kiirusega lennata ning iseseisvalt putukaid püüda. Ja seda ka sellisel juhul, kui nende liiga kärsitud vanemad on enne oma järeltulijate pesast lahkumist juba Aafrika suunas teele asunud. Kuna piiritajad on täielikud õhulinnud, sõltub nende väga huvitav ja keeruline elukorraldus suurel määral ilmastikuoludest. Näiteks mida ilusam on suvi, seda varem nad sügisest äralendu alustavad. Nii püsivalt soodsat lennuilma, nagu tänavune kuum suvi on pakkunud, annab aga meelde tuletada… Pole siis ime, et augusti esimese nädala jooksul on Tallinn viimastest pesitsejatest märkamatult tühjenenud - vaid siin-seal tiirutavad üksikud salgakesed pesapaikade ümbruses veel ringi.

Samas kohtame praegu muidugi ka läbirändajaid. Ilmselt olid mitmel pool korduvalt nähtud kuni 400 isendilised seltsingud põhjapoolse päritoluga. 28. juulil vaadeldi Paljassaarel koguni 800 linnust koosneva parve ülelendu. Kindlasti kuuluvad välismaalaste hulka aga praegu sealsamas mererannas askeldavad rüdid, tüllid, tildrid jt., sest kurvitslaste sügisränne kestab vahelduva intensiivsusega juba pikemat aega. Ka hänilaste ja linavästrike hulguliikumised on alanud - igatahes 3. augustil oli kogu Paljassaare poolsaar noortest linavästrikest tulvil. Muide, 8. augustil sibas neid sealsamas neli korda vähem ringi, küll aga oli suitsupääsukesi see-eest üle viie korra rohkem.

Rüdid toitumas. Foto: Aarne Tuule

Tähelepanu - tiivulised elluastujad!

Eet ja Aarne Tuule — Mon, 07 Jun 2010 17:05:20 +0000

Tekst: Eet Tuule, Aarne Tuule

Loodus hakkab juba suvist ilmet omandama ja seda muidugi ka linnuriigis. Laulu jätkub küll veel kõikjale, kuid päevasel ajal õnnestub seda nüüd järjest vähem kuulda. Varakult pesitsemist alustanud lindudel pole viisikeerutusteks enam mahti, sest nende jaoks on saabunud ülimalt vastutusrikas eluperiood – poegade iseseisvasse ellu saatmine. Juunikuu alguspäevadeks oli ka Põhja-Eestis hulk vareste, hakkide, harakate, kuldnokkade, rästaste ja mitmete teiste linnuliikide poegi oma pesad hüljanud ning neile tuleb täiendust üha juurde.

Paratamatult hukkub esimestel elunädalatel palju poegi ning kohtades, kus lindude asustustihedus on eriti suur ja üksteist ahistavad liigid elavad kõrvuti, muudab uue põlvkonna elluastumine sealse linnuelu äärmiselt närviliseks. Üheks elupaigaks, kus looduse tundlikud kaalukausid on paigast ära nihkunud, on linn. Näiteks Tallinnas käib praegu pidev rästaste, vareste ja hõbekajakate vaheline sõda ja kuna lisaks neile elab samas ka hulk inimesi, lisaks koeri, kasse, siis seda enam olukord kontrolli alt väljub. Pealinnas pesitsevate hallvareste, kajakate ning must- ja hallrästaste arvukus on arvatust tunduvalt suurem ja pidevalt juhtub, et meid – rahuarmastavaid inimesi – nüüd otsekui arutu agressiivsusega rünnatakse. See võib toimuda ükskõik kus – parkides, koduaias, tänaval. Põhjuseks ikka asjaolu, et kusagil sealsamas tegutseb nende pesakond või tatsab ringi üksik pururumal linnupoeg, kes ei tea suure ilma kommetest ega ohtudest midagi. Seda enam vanalinnud aga aru kaotavad ja ka valimatult nende arvates ohtlikku elusolendit ründavad.

Kui teid peaks mõni üliäge hallrästas, vares või kogukas hõbekajakas ründama, siis käituge arukalt ning tõmbuge sellest kohast rahulikult kaugemale. Ja kui satute peale mõnele linnuhakatisele, kes lausa kõnniteel ukerdab, tõstke see sell turvalisemasse paika. Peaasi, et sinnasamasse - küll vanalinnud eksinu üles leiavad. Selle toimingu juures peate aga ise väga ettevaatlikud olema ja enne veenduma, et teid sellal ei rünnata. Õnneks saab see nii mõnelegi linlasele ebameeldiv periood ükskord läbi: varesepojad kasvavad, vanalinnud rahunevad ning peagi kolitakse pesapaiga juurest kaugemale. Tallinna hoonete katustel pesitsevad kajakad saavad oma lennuoskuse ja piisava arukuse aga hiljem kätte ja seepärast peame kogukatel ning kohati üpris arvukatel hõbekajakatel paratamatult silma peal hoidma. Oleme ka ise süüdi, et neid linde linnades nii palju esineb ning nüüd tuleb meil olukorraga leppida, meeldib see meile või mitte. Püüdkem siis rahulikult koos eksisteerida.

Hõbekajaka pesa katusel. Foto: Aarne Tuule

Hommik järve ääres

Eet ja Aarne Tuule — Mon, 17 May 2010 14:59:31 +0000

Tekst: Eet Tuule, Aarne Tuule

Ainult viie päeva eest oli ennelõunasel ajal roostiku kohal ligi viissada suitsupääsukest sõelunud, sest ilm püsis jätkuvalt jahe ja mujal olid toiduhankimisega kehvad lood. 15. mai pilvitu hommik tõotas aga taas lausa suvesooja. Täna laulsid siinsamas juba õige mitu kõrkja-roolindu, läheduses ragistas oma karedat viit paar rästas-roolindu ja tiigi-roolind, veidi kaugemal pasundas hoogusattunud hüüp. Ööbikuid on kaldaäärses põõsatikus rohkesti ja nende laksutused kõlasid üle kõige. Ent siiski õnnestus metsa piirilt karmiinleevikest ja aed-põõsalindu ning pajupõõsalt isegi kukkurtihast kuulda.

Roo-loorkullid luurasid madallennul saaki, kuid üldiselt oli linnuelu järvel rahulik – kühmnokk-luiged haudusid pesadel, läheduses pladistasid laugud, askeldasid häälekad jõgitiirud ning vees esitasid oma kentsakat ja sünkroonset paaristantsu tuttpütid. Taamal mökitas tikutaja. Äkitselt jäid kolmekesi oma suhteid klaarinud rääkspardid vait, sest üle vee libises suur vari. Kuid kalakotka tähelepanu oli pööratud vaid kaladele, keda siin jätkub, sest napilt viis minutit keerlemist ja kotkas kukutas end järsult vette. Eduka sööstuga tabatud pirakas saak oli röövlinnul aga kindlalt mõlema jala küüniste vahel ja kalastaja eemaldus kiiresti.

Just siis kuuldus hanede hääli ning peagi ilmus esimene ahelik nähtavale. Ülivaldavalt suur-laukhanedest koosnevate parvede ülelend kestis kaks tundi. Üldse saabus põldudelt keset järve asuvasse turvalisse puhkpaika 2300 hane. Parajasti üle nende peade läbirändel viibivate valgepõsk-laglede elav häälitsemine jättis veesolijad igatahes külmaks. Soodsad ilmad püsivad ja igal hommikul saab linnuhuviline hanede-laglede tasapisi raugevat kevadrännet vaadelda. Mõned haneseltsingud meilt lahkumisega aga eriti veel ei kiirusta.

Osa linde siiski kiirustab: mõnel varesepaaril on pojad pesast juba väljas, aga esialgu püsivad nad vaguralt ja varjatult sünnikodu kõrval puuvõras. Päev-päevalt valjenevad ka toitu manguvate kuldnokapoegade hääled.

Võsa-ritsiklind. Foto: Aarne Tuule

Varblased-valveelektrikud

Eet ja Aarne Tuule — Fri, 07 May 2010 08:11:45 +0000

Tekst: Eet Tuule, Aarne Tuule

Kõige vastutusrikkamaks ajaks lindude elus on teadagi pesitsusperiood. Pesapaiga valikul on kõikidel liikidel paljude põlvkondade jooksul välja kujunenud oma tüüpilised kohad, kus järglaste üleskavatamine peaks õnnestuma. Aga alati leidub nii saamatuid kui ka taibukaid pesitsejaid. Samuti neid, kes on otsustanud eriti innovatiivsete lahenduste kasuks. Harjumaal, Saue ja Saku valla maadel on näiteks aastate jooksul kõrgepingeliini mastidel pesitsenud valge-toonekurg, hiireviu, tuuletallaja, kaelus-turteltuvi, ronk ja hallvares. Raudteeliinide betoonpostid hõivati hakkide ja ka kuldnokkade poolt kohe pärast elektrirongide liikluse avamist. Tundub, et viimasel ajal on elektri ülekandeliine aina enam ja enam ära kasutanud põldvarblased. Nimelt on maal järjest suurenenud väikeste trafode arv, mis külades ja üksikute talude juures kõrgepinget madalpingeks 400V peale muundavad. Paaris kohas tegid põldvarblased kiiresti kindlaks, et karprauast valmistatud trafode alus sobib nende pesapaigaks lausa suurepäraselt.

Koduvarblase arvukus maal tasapisi muudkui kahaneb, kuid põldvarblane see-eest levib. Ainult et pesapaiku jääb üha vähemaks, sest ega kaasaegsete elamute juures enam selliseid pesitsemisvõimalusi pole, nagu vanade talumajade juures leidus. Seega pole ime, et ühe või mõne taibuka värvupaari edumeelne avastus liigikaaslaste poolt järjest enam rakendamist leiab. Vähemalt meie vaatlusalal on selle uue pesapaiga kasutuselevõtu levik hästi jälgitav. Tänavu keksleb oma karpelamu avade ees mullusest veel rohkem valveelektrikuid-varblaseid…

Ent pesi rajatakse ka mujale. Nii on ühe valge-toonekure pesa väliskihi okste vahel püsivalt iga-aastase koha sisse võtnud kaks-kolm põldvarblaste paari.

Põldvarblane kodulävel. Foto: Aarne Tuule

Kes pesas, kes rändeteel

Eet ja Aarne Tuule — Tue, 27 Apr 2010 13:33:07 +0000

Tekst: Eet Tuule, Aarne Tuule

Kevade areng Harjumaal hakkab üha enam keskmiste näitajateni jõudma. Kuigi tihedas kuusikus võib veel ka lumeriismetele trehvata, on tänavune erakordne suurvesi juba alanenud. Ilmad on heitlikud püsinud, kuid täna – 27.04. – oli öö soe ja päeval tekkis lausa suvetunne, ent homme on jälle märgatavalt jahedam. Aga nii on jürikuul ikka olnud: ega muidu öelda, et suve silmad ja talve hambad.

Lindude kevadränne vahepeal peaaegu soikus, kuid ka nii on enamasti ikka olnud, et linnud saabuvad meile lainetena. Seda nii liike kui ka linnuparvi arvestades. Ja just nüüd on palju uusi liike ka kohe Tallinna kanti tulemas. Kuid need esmasaabujad olukorrast veel täielikku pilti anna, sest küllaltki sageli on tegemist etterutanud isenditega ning tegelikult asustab liik meie alad tunduvalt hiljem. Tüüpilise näitena võib tuua suitsupääsukese, keda me tänavu kahe nädala jooksul üksikute isendite kaupa juba mitmel korral kohanud oleme.

Ent las see ornitofenoloogiliste vaatluste tõlgitsemine jääb igamehe omaõiguseks. Esmasaabujat on tegelikult ju hästi vahva kohata ja eriti siis, kui tead, kus ja millal kedagi parast pikka talvepausi jälle näha-kuulda saab. Läheme siis oma teatud-tuntud paikadesse, eks siis näe, kas meie poolt planeeritud taaskohtumine ka õnnestub. Põõsa- ja lehelinnud, metskiurud, must-kärbsenäpid, lepalinnud, pääsukesed, ööbikud, käod ja paljud teised liigid ootavad! Väike pole enam aga ka nende lindude hulk, kes praegu kannatlikult pesades püsivad ja ootavad, millal munadest tööd ja muret juurde kooruks …

Laulev kuldnokk. Foto: Aarne Tuule

Hane-, rästa- ja vindiparvede aeg

Eet ja Aarne Tuule — Wed, 07 Apr 2010 18:51:42 +0000

Tekst: Eet Tuule, Aarne Tuule

Harjumaa metsades lund esialgu veel jätkub, ent paiguti on seda seal veega pooleks. Suured maa-alad on suurvee alla jäänud. Avamaastikel on osa pesapaiku kiivitajate ja põldlõokeste poolt juba hõivatud, kuid samaaegselt kohtame sageli ka siin rändepeatusel viibivaid liigikaaslasi, vahel suurte parvedena. Lisaks lendavad praegu kõikjal ringi rabahanede ja suur-laukhanede seltsingud. Soodsatesse paikadesse koguneb neid tuhandete lindudena kokku. Toiduga on tegelikult aga kitsas käes ja nii need haned siis sageli lausa udus ekseldes toitumispaiku otsivadki.

Põldudele tekkinud veekogudes sulistavad pardid, kõikjal uitavad toiduotsinguil ringi samuti sadade isenditeni küündivate parvedena kala- ja naerukajakad, hallrästad, kuldnokad ja metsvindid ning vähesema arvukusega veel mitmed teised linnud.

Puistud helisevad metsvintide, punarindade, käblikute, laulu- ja vainurästaste, talvikeste, tihaste jt viisikeerutustest. Täna, 07.04., laulsid Saue metsades väga hoogsalt ka leevikesed ja pöialpoisid. Kohale saabunud on võsaraat ja kivitäks. Aeg on põnev ja kindlasti tasub kõigil seda kõike väljadele, metsadesse ja eriti mereranda kaema minna.

Haned põllu kohal. Foto: Aarne Tuule

Kured lumel

Eet ja Aarne Tuule — Fri, 26 Mar 2010 17:13:03 +0000

Tekst: Eet Tuule, Aarne Tuule

26.märtsil Saue seirealal ringi liikudes veendusime, et avamaastik oli endiselt täielikult lumme mattunud, metsadest rääkimata. Vaid mõnel kraavikaldal või teepervel võis siin-seal üksikuid tillukesi lumevabu maalapikesi märgata. Linnud seal aga puudusid. Ainult üks rohevintide ja talvikeste segasalk tegutses asjalikult karjalauda juures - seal oli, mida nokkida. Salgake kiivitajaid, enamus kuldnokki ja kõik paarkümmend põldlõokest esinesid ainult ülelendudel. Viimased lasid laulugi lahti. Eriti lauluhoos oli aga üksik nõmmelõoke.

Kaks hiireviud ja piki jõesängi lendav hallhaigur meid igatahes ei üllatanud. Aga kui me kahte kõrvuti kõndivat sookurge pikalt vaatlesime, näis vaatepilt lausa ebareaalsena - see kurepaar oli küll täpselt oma iga aastasele pesapaigale saabunud, kuid kõikjal ümberringi lasus vähemalt 40 cm paksune lumevaip. Lumes sumama linnud ei pidanud, sest koorik kandis neid peal, aga eks nad ikka parasjagu nõutud olid. Mida teha? Tujutult prooviti ka trompetit ja mitte asjatult, sest Keila jõe tagant kõlas kahehäälne vastus - ka sealne kurepaar oli kohale jõudnud!

Hiljem teeäärselt lumehangelt kolme hangelindu jälgides tõdesime, et vähemalt siin oli kord majas: need linnud hoidsid oma nime igati au sees. Tänased sookured vääriksid aga pigem lumekure nimetust. Loodame, et need ja paljud teised rändelt saabunud sulelised elavad tänavuse lumise üllatuse üle.

Sookured. Foto: Aarne Tuule

Talvise aialinnuvaatluse tulemused on selgunud

Eet ja Aarne Tuule — Tue, 23 Mar 2010 14:04:20 +0000

Talvise aialinnuvaatluse TALV 2010 tulemused on kokku võetud. Täpsemalt saab nendega tutvuda TALV 2010 erilehel.

Ettekandeõhtu kalakajakast

Eet ja Aarne Tuule — Mon, 22 Mar 2010 19:21:31 +0000

30. märtsil algusega kell 18.00 toimub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi saalis (Rüütli 6, 3. korrus, ruum 303) Eesti Ornitoloogiaühingu ettekandeõhtu „Kalakajakas –elu täis valikuid“. 36 aastat kalakajakaid uurinud ornitoloog Kalev Rattiste (Eesti Maaülikool) tutvustab kajakate elu helgemat ja ka pahelisemat poolt. Vaatluse alla võetakse selle pikaealise linnu tegemised sünnist surmani. Juttu tuleb näiteks sünnipaigatruudusest, partnerivalikust ja truudusest, sigimise edukusest ja seda mõjutavatest teguritest, pesitsuspaari koospüsimisest ja lahutamisest ning paljudest muudestki asjadest, näiteks sellest, kui suurt rolli kalakajaka elus mängivad geenid ja ümbritsev keskkond. Ettekandja püüab kuulajaile avada mitmete nähtuste tagamaid, võrreldes kalakajakaid teiste lindude, aga ka inimesega.

Ettekanne toimub sarjas „Ülikoolid ühingusse!“, mida Eesti Ornitoloogiaühing alustas 2009. a. Tartus. Püüame aimu saada meie linnuteaduse eesliinil toimuvast ning kutsume ornitolooge jagama linnuhuvilistega oma värskeid avastusi. Linnuteadlased kõnelevad oma uuematest tulemustest ja avavad teadustöö köögipoolt. Oodata võib uusi rabavaid teadmisi ning rohket pildimaterjali värvikast elust välitöödel! Ettekannete kava ja varasemaid salvestisi vaata EOÜ kodulehelt.

Ettekanne on lihtsas keeles ja arusaadav kõigile huvilistele. Osalemine on tasuta. Lisateave: Riho Kinks, 508 6690.

Kalakajakas. Foto: Aarne Tuule.