Tallinna Linnuklubi

Linnustiku uurimine Tallinnas ja Harjumaal

Vanim püsivaatlusala Harjumaal paikneb Saue ja Saku vallas 90 km2 suurusel alal, kus Eet Tuule on üle 50 aasta teostatud haudelinnustiku transektloendusi ning pesitsusökoloogilisi, ornitofenoloogilisi ja mitmeid teisi vaatlusi, näiteks punktloendusi jne. Saue uuringute üheks pikaajaliseks põhitegevuseks on kujunenud aastaringsed transektloendused ja invasioonilindude vaatlused seireala kõikides biotoopides. Tänapäeval viiakse Saue seirealal läbi riiklikku röövlinnuseiret, kultuurmaastiku haudelinnustiku transektloendusi, lisaks veel mitmeid muid vaatlusi.

Rohkem vaatlusandmeid on kogunenud veel Padise vallast (Madise-Suurküla-Ämari piirkond), Keila vallast (Klooga – Karjaküla piirkond) ja Kose vallast ja Hüürust Saue vallas. Suurepärase veelindude rändevaatluspaigana on tuntud Pakri pank ning kurvitsaliste poolest on oluliseks alaks Paldiski külje all paiknev Laoküla rannik.

Tallinnas on linnuvaatlejate lemmikkohtadeks Paljassaare hoiuala, Rocca al Mare, Stroomi mets ning Mustamäe ja Nõmme metsad. Põhjalikke andmeid on ka näiteks Ülemiste-Mõigu piirkonna ja Lillepi pargi kohta.

Lindude uurimise ajaloost Tallinnas

Tallinna ümbruse linnustiku uurimise alguseks tuleb lugeda 1860. aastaid, mil Tallinna ja Tallinna ümbruse linnustikku uuris Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi konservaator Valerian Russow (1842 – 1879). Olles osav kütt ja hea taksidermist käis Russow tihti Tallinna ümbruses merel ja meresaartel uurimis- ja kogumisretkedel ja sai seeläbi rohkesti väärtuslikke andmeid tolleaegse linnustiku kohta. Tema vaatlusandmetest on teada, et kevadrände ajal esines Tallinna ümbruse merel massiliselt auli ning haruldasematest lindudest tegi kindlaks Russow lääne-pöialpoisi, roosa-kuldnoka, väiketrapi, leeterisla ja roosterind-tülli esinemise ning Tallinna lähedal punajalg-pistriku ja Naissaarel kalakotka pesitemise.

Paul Wasmuth (1874 – 1934) tegeles lindude ja teiste selgroogsete küttimise, kollektsioneerimise ja uurimisega 1890. aastatel ja 20. sajandi alguse Tallinna ümbruses. Ornitoloogilised vaatlused koondas Wasmuth 1909. aastal ilmunud töösse, kus ta andis põhjaliku ülevaate tolleaegse Eestimaa kubermangu, peamiselt aga Tallinna ümbruse linnustikust. Siin piirkonnas kohtas Wasmuth aastatel 1900 – 1909 lausa 251 liiki linde. Wasmuthilt pärinevad ka väited jääkajaka iga-aastasest talvitumisest Tallinna ümbruse merel ja morneli kohtamisest Paljassaarel. Samuti pärineb temalt informatsioon, et Pika Hermanni tornis olevat tuuletallaja pesitsenud Russowi-aegadest alates kuni 1908. aastani.

Wasmuthiga samaaegselt tegi ornitoloogilisi vaatlusi Tallinna aladel suurkaupmees ja munakollektsionäär Oscar Koch (1868 – 1930). Koch kirjutas oma vaatluste põhjal töö Eesti linnustiku kohta, kasutades nii Valerian Russowi kui Paul Wasmuthi andmeid. Tähelepanuväärsemaks teateks võib pidada tema roosa-kuldnoka kohtamist Tallinnas Merimetsas.

Alates 1927. aastast hakkas Tallinna linnustikku uurima Eerik Kumari (Sits) (1912 – 1984). Kuni aastani 1931 tegi ta järjekindlaid vaatlusi kogu praeguse Tallinna linna alal, ennekõike aga Kopli lahe ümbruses. Kumari avaldas oma vaatluste põhjal mitmeid artikleid lindude rände ja fenoloogia kohta Tallinnas. Andmete saamiseks külastas ta sageli ka Tallinna linnuturgu, kohalikke taksidermiste, jahimehi ja oolooge.

1930. aastatel alustasid Tallinnas linnuvaatlustega mitmed linnuhuvilised. Kooliõpetaja Juta Rebase märkimisväärsemaks tööks tuleb pidada Kadrioru pargi linnustiku uurimist, tehes pargis kümne aasta jooksul linnustiku kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid loendusi. Ta kohtas pargis 66 liiki, kellest 49 olid haudelinnud. Selle töö juures kasutas ta ka mitmeid kooliõpilasi, sealhulgas Kuno Thomassoni, kes ise uuris peamiselt Nõmme ja Harku linde. Koos asutasid nad 1935. aastal Tallinna Koolinoorte Loodusesõprade Ühingu, kus tegutses ka ornitoloogiasektsioon.

Nigul Juhtund uuris 1931 – 1941 Liiva, Iru, Mõigu, Kurna, Saha-Loo, Nehatu ja Rae raba linnustikku. Tema peatähelepanu oli pööratud kullilistele ja pesapoegade rõngastamisele. 1936. aastast kuni 1950teni tegeles aktiivselt linnuvaatlustega August Mank, kelle peamisteks seirealadeks olid Kopli laht, Paljassaare, Pirita, Kose, Iru, Viimsi, Sõjamäe ja Rae raba ning Tallinna-lähedased väikesaared.

Teisele maailmasõjale järgnevatel aastatel uurisid Tallinna linde Tallinna 10. Keskkooli loodusteaduste ringi liikmed õpetaja Ludmilla Õispuu juhendamisel, teiste hulgas ka Hans-Voldemar Trass. Vaatlusi tehti peamiselt Nõmme lähikonnas, Pääsküla jõe ääres ja rabas ning Harku pargis ja rabas.

1947. aastal alustas vaatlusi Hillar Pärjasaar. Ta kogus erinevatest elupaikadest rohkesti huvitavat ornitoloogilist materjali ning tegi mitmeid väärtuslikke avastusi. Pärjasaar tõestas krüüsli ja räusktiiru pesitsemise Kopli lahes asunud laevavrakis ning mitmete haruldaste lindude pesitsemise (halltsiitsitaja, veetallaja, koldvint) Tallinnas.

1940 -1950. aastatel tegi Tallinna parkides ornitoloogilisi uurimistöid Johannes Sakkius, kes uuris muuhulgas Tallinna putuktoiduliste lindude osatähtsust Tallinna haljasaladel. 1950. aastatel hakkasid kooliõpilastena Tallinna ümbruses linde vaatlema Fred Jüssi ja Tiit Randla. Jüssi peatähelepanu oli suunatud Veskimetsa, Rocca al Mare, Kurna, Kadaka tee tiikide ning Kadrioru pargi linnustikule, Randla vaatles peamiselt Nõmmel ja Pääskülas.

1960. aastatel uuris Mustamäe, Kakumäe ja Ülemiste järve linnustikku Mati Kahru. Ligi 35 aasta jooksul alates 1968. aastast loendasid Tallinna lahtedel ja randades talvituvaid veelinde Tallinna Loodusmaja ja Tallinna 3. keskkooli (Lilleküla Gümnaasiumi) õpilased Linda Metsaoru juhendamisel. Alates 1970. aastatest uurisid Tallinnas elutsevaid linde ja teisi selgroogseid Peeter Ernits ning kullilisi Kirill ja Tenno Drevs. 1960-ndatel ja 1970-ndate aastate algul vaatles Eet Tuule Tallinna kesklinna linnustikku ning  alates 1980. aastate algusest on ta regulaarselt uurinud Mustamäe ja Nõmme, eriti praeguse Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala linnustikku, kusjuures alates 1990-ndate teisest poolest koos Aarne Tuulega. 1990. aastatel juhendas noorte linnuhuviliste tegevust Tallinna Loodusmajas Peep Veedla.

Kasutatud kirjandus:

Mank, A. 1974: Ornitoloogia ajaloost Tallinna ümbruses. Kumari, E. (toim.) Ornitoloogia ajaloost Baltikumis. (Ornitoloogiline kogumik VII): 114-123. Tallinn.

Mank, A. 1984b: Lindude läbirändest Tallinna ümbruses. Rmt.: August Mank. Töid I. Teaduslikud artiklid 1953 – 1974: 30-56. ENSV Riiklik Loodusmuuseum. Tallinn.

Mank, A. 1984c: Vaenukäo pesitsemisest Tallinnas. August Mank. Töid II. Ettekanded, lühiartiklid 1947 – 1977: 167-170. ENSV Riiklik Loodusmuuseum. Tallinn.

Repnan, L. 1974: Paul Wasmuth loodusuurijana. ENSV Riiklik Loodusmuuseum. Tallinn.

Sakkius, J. 1984: Putuktoiduliste lindude osatähtsus Tallinna haljasalade kaitses. Sakkius, J. (koost.), Ornitoloogilisi vaatlusi 1955 – 1961 : 2-33. Tallinn.