Tekst: Eet Tuule, Aarne Tuule
Kevade areng Harjumaal hakkab üha enam keskmiste näitajateni jõudma. Kuigi tihedas kuusikus võib veel ka lumeriismetele trehvata, on tänavune erakordne suurvesi juba alanenud. Ilmad on heitlikud püsinud, kuid täna – 27.04. – oli öö soe ja päeval tekkis lausa suvetunne, ent homme on jälle märgatavalt jahedam. Aga nii on jürikuul ikka olnud: ega muidu öelda, et suve silmad ja talve hambad.
Lindude kevadränne vahepeal peaaegu soikus, kuid ka nii on enamasti ikka olnud, et linnud saabuvad meile lainetena. Seda nii liike kui ka linnuparvi arvestades. Ja just nüüd on palju uusi liike ka kohe Tallinna kanti tulemas. Kuid need esmasaabujad olukorrast veel täielikku pilti anna, sest küllaltki sageli on tegemist etterutanud isenditega ning tegelikult asustab liik meie alad tunduvalt hiljem. Tüüpilise näitena võib tuua suitsupääsukese, keda me tänavu kahe nädala jooksul üksikute isendite kaupa juba mitmel korral kohanud oleme.
Ent las see ornitofenoloogiliste vaatluste tõlgitsemine jääb igamehe omaõiguseks. Esmasaabujat on tegelikult ju hästi vahva kohata ja eriti siis, kui tead, kus ja millal kedagi parast pikka talvepausi jälle näha-kuulda saab. Läheme siis oma teatud-tuntud paikadesse, eks siis näe, kas meie poolt planeeritud taaskohtumine ka õnnestub. Põõsa- ja lehelinnud, metskiurud, must-kärbsenäpid, lepalinnud, pääsukesed, ööbikud, käod ja paljud teised liigid ootavad! Väike pole enam aga ka nende lindude hulk, kes praegu kannatlikult pesades püsivad ja ootavad, millal munadest tööd ja muret juurde kooruks …
Laulev kuldnokk. Foto: Aarne Tuule
Tekst: Eet Tuule, Aarne Tuule
Harjumaa metsades lund esialgu veel jätkub, ent paiguti on seda seal veega pooleks. Suured maa-alad on suurvee alla jäänud. Avamaastikel on osa pesapaiku kiivitajate ja põldlõokeste poolt juba hõivatud, kuid samaaegselt kohtame sageli ka siin rändepeatusel viibivaid liigikaaslasi, vahel suurte parvedena. Lisaks lendavad praegu kõikjal ringi rabahanede ja suur-laukhanede seltsingud. Soodsatesse paikadesse koguneb neid tuhandete lindudena kokku. Toiduga on tegelikult aga kitsas käes ja nii need haned siis sageli lausa udus ekseldes toitumispaiku otsivadki.
Põldudele tekkinud veekogudes sulistavad pardid, kõikjal uitavad toiduotsinguil ringi samuti sadade isenditeni küündivate parvedena kala- ja naerukajakad, hallrästad, kuldnokad ja metsvindid ning vähesema arvukusega veel mitmed teised linnud.
Puistud helisevad metsvintide, punarindade, käblikute, laulu- ja vainurästaste, talvikeste, tihaste jt viisikeerutustest. Täna, 07.04., laulsid Saue metsades väga hoogsalt ka leevikesed ja pöialpoisid. Kohale saabunud on võsaraat ja kivitäks. Aeg on põnev ja kindlasti tasub kõigil seda kõike väljadele, metsadesse ja eriti mereranda kaema minna.
Haned põllu kohal. Foto: Aarne Tuule
Tekst: Eet Tuule, Aarne Tuule
26.märtsil Saue seirealal ringi liikudes veendusime, et avamaastik oli endiselt täielikult lumme mattunud, metsadest rääkimata. Vaid mõnel kraavikaldal või teepervel võis siin-seal üksikuid tillukesi lumevabu maalapikesi märgata. Linnud seal aga puudusid. Ainult üks rohevintide ja talvikeste segasalk tegutses asjalikult karjalauda juures - seal oli, mida nokkida. Salgake kiivitajaid, enamus kuldnokki ja kõik paarkümmend põldlõokest esinesid ainult ülelendudel. Viimased lasid laulugi lahti. Eriti lauluhoos oli aga üksik nõmmelõoke.
Kaks hiireviud ja piki jõesängi lendav hallhaigur meid igatahes ei üllatanud. Aga kui me kahte kõrvuti kõndivat sookurge pikalt vaatlesime, näis vaatepilt lausa ebareaalsena - see kurepaar oli küll täpselt oma iga aastasele pesapaigale saabunud, kuid kõikjal ümberringi lasus vähemalt 40 cm paksune lumevaip. Lumes sumama linnud ei pidanud, sest koorik kandis neid peal, aga eks nad ikka parasjagu nõutud olid. Mida teha? Tujutult prooviti ka trompetit ja mitte asjatult, sest Keila jõe tagant kõlas kahehäälne vastus - ka sealne kurepaar oli kohale jõudnud!
Hiljem teeäärselt lumehangelt kolme hangelindu jälgides tõdesime, et vähemalt siin oli kord majas: need linnud hoidsid oma nime igati au sees. Tänased sookured vääriksid aga pigem lumekure nimetust. Loodame, et need ja paljud teised rändelt saabunud sulelised elavad tänavuse lumise üllatuse üle.
Sookured. Foto: Aarne Tuule
Talvise aialinnuvaatluse TALV 2010 tulemused on kokku võetud. Täpsemalt saab nendega tutvuda TALV 2010 erilehel.
30. märtsil algusega kell 18.00 toimub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi saalis (Rüütli 6, 3. korrus, ruum 303) Eesti Ornitoloogiaühingu ettekandeõhtu „Kalakajakas –elu täis valikuid“. 36 aastat kalakajakaid uurinud ornitoloog Kalev Rattiste (Eesti Maaülikool) tutvustab kajakate elu helgemat ja ka pahelisemat poolt. Vaatluse alla võetakse selle pikaealise linnu tegemised sünnist surmani. Juttu tuleb näiteks sünnipaigatruudusest, partnerivalikust ja truudusest, sigimise edukusest ja seda mõjutavatest teguritest, pesitsuspaari koospüsimisest ja lahutamisest ning paljudest muudestki asjadest, näiteks sellest, kui suurt rolli kalakajaka elus mängivad geenid ja ümbritsev keskkond. Ettekandja püüab kuulajaile avada mitmete nähtuste tagamaid, võrreldes kalakajakaid teiste lindude, aga ka inimesega.
Ettekanne toimub sarjas „Ülikoolid ühingusse!“, mida Eesti Ornitoloogiaühing alustas 2009. a. Tartus. Püüame aimu saada meie linnuteaduse eesliinil toimuvast ning kutsume ornitolooge jagama linnuhuvilistega oma värskeid avastusi. Linnuteadlased kõnelevad oma uuematest tulemustest ja avavad teadustöö köögipoolt. Oodata võib uusi rabavaid teadmisi ning rohket pildimaterjali värvikast elust välitöödel! Ettekannete kava ja varasemaid salvestisi vaata EOÜ kodulehelt.
Ettekanne on lihtsas keeles ja arusaadav kõigile huvilistele. Osalemine on tasuta. Lisateave: Riho Kinks, 508 6690.
Kalakajakas. Foto: Aarne Tuule.
